Ülesanne. Vesi.

1. Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid.Vaike ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-jäämeri.
http://et.wikipedia.org/wiki/Ookean
2. Vaikses ookeanis Mariaani sügavikus asub maailmamere sügavaim punkt 11 022 m allpool merepinda.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vaikne_ookean
3. Järve vesi on soolane, kuid erineb merevees soolade koostiselt, palju on sulfaate.Kaspia mere soolsus on 1,2%. Kõige soolasem ala on Iraani rannikul.
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaspia_meri
4.Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv.Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge.
http://et.wikipedia.org/wiki/Baikali_j%C3%A4rv
5.Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja selle järgnevast plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal kaalis.

6.
Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas maailma veerohkeim ja suurima Vagala jõgi.
Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6400 km, Ucayali lätteist üle 7000 km, valgla suurus on 7,05 miljonit km².
Võhandu jõgi on Eesti pikim.jõgi. Võhandu jõe pikkus on 162 km.Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit. suurus umbes 3400 ruutkilomeetrit . Aasta keskmine vooluhulk suudmes jääb enamasti 25...30 kuupmeetrini sekundis. http://et.wikipedia.org/wiki/Kasari_j%C3%B5gi
7.Emajõe lähe asub Võrtsjärve kirdenurgas Rannu-Jõesuus, läbib keskjooksul Tartu ja suubub Praagal Peipsi järv. Jõe pikkus on 100 km. Suurimad lisajõed on Pede, Ahja, Elva, Amma ja.Laeva jõgi. Jõe ülem- ja almjooksul laiub soid ja heinamaid (luhtu), mis suurvee ajal on vee all. Kesjooksul voolab jõgi Emajõe ürgorus. Suur Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav.